Vanimad kirjalikud andmed koolihariduse andmise alguse kohta Kõpus 1768. aastast. 19. sajandi teisel poolel asutati Kõpus rida koole. On teada, et aastatel 1834-1835 tegutsesid Kõpus Raistiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. 1836. aasta kirikukonvendi otsusega suleti mõlemad õppeasutused ja sama aasta sügisel avati Taki vallakool, mis sai nime Taki talu järgi. Esimeseks õpetajaks määras Kõpu mõisa omanik von Stryk mõisa aedniku Märt Rosenthali, sest tema mõistis lugeda ja kirjutada. Taki koolimaja muutus Kõpu kultuuriliseks ja seltskondlikuks keskuseks. Siin peeti esimesed peod, asutati Kõpu esimene raamatukogu, koolimaja seina äärde ehitatud vabaõhulaval kanti ette esimesed näidendid. Nendeks olid „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” ja „Muru Miku meelehaigus”. Takil asutas kohalik kooliõpetaja Kalam Kõpu esimese laulukoori ja Eesti Aleksandrikooli abikomitee. Puiatu koolmeister J.Kasvandik pani siin käima pasunakoori harjutused (Moora, 1973).

Aastatel 1870-1871 ehitati Kõppu köstrimaja (praegune hooldekodu hoone) ja 1872. aastal alustas seal tegevust ka Kõpu kihelkonnakool. Kõpu mõisnik kinkis avamise ajal koolile oreli ja 200 raamatut. Esimeseks õpetajaks oli H. Tammist. 19 aastat hiljem, 1891. aastal,  püstitati kihelkonnakoolile uus maja (endine Kõpu ambulatooriumi hoone) (Vares, 1988).  1921. aastal liideti Suure-Kõpu kihelkonnakool 1885. aastal asutatud Supsi kooliga. Kool viidi üle Suure-Kõpu härrastemajja ning siis oli ta juba Kõpu 6-klassiline Algkool. Tol ajal oli koolis keskmiselt 180 last, neist 100 elas kooli juures internaadis. Kooli juures tegutsesid noorteühing, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad.

1930. aastal likvideeriti Taki kool ja liideti Kõpu kooliga (Piir, 1993). 1932. aasta Postimehest (nr 181) võime lugeda: „Viljandi maavolikogu otsusel suleti aasta tagasi Suure-Kõpu vallas Taki 4-klassiline algkool. Koolimaja jäi kasutamatult tühjana seisma, kuna temale ei leitud üürnikke. Kui vald otsustas ümber ehitada ja laiendada Tipu 6-klassilise algkooli hoonet, peeti tarvilikuks lammutada Taki koolimaja ja saadud materjale kasutada ümberehituse juures. Materjalid tulid Tipule vedada umbes 19 kilomeetri kauguselt.“

Suure-Kõpu mõisa kolinud kooli on korduvalt reorganiseeritud. 1. septembrist 1940 nimetati teda Kõpu Mittetäielikuks Keskkooliks, 1951. aastast Kõpu 7-klassiliseks Kooliks. 1. septembrist 1959 kandis kool Kõpu 8-klassilise kooli nime ning 1. septembrist 1988 nimetati kool Kõpu 9-klassiliseks Kooliks (Vares, 1988).

Siin üks näide eelmise sajandi keskpaiga teadmiste kontrollist. Ülesanne on pärit Kõpu Maanoorte Kooli 1947. a matemaatika eksamilt:
„Käitise abimajandis on 28,8 ha põldu. Heinamaa suurus on 75% põllupindalast, kuna karjamaa pindala moodustab 37,5% põllu- ja heinamaa pindalast. Kui suur on abimajand ja mitu protsenti moodustab karjamaa põllupindalast?“

1952. aastal tegutsesid koolis kirjanduse ring, noorte naturalistide ring, vene keele ring, muusikaring, kehakultuurikollektiiv, Punase Risti algorganisatsioon, pioneerorganisatsioon, kooli komsomoli algorganisatsioon.

Eha Vares, kes oli Kõpu kooli õpetaja 1954-2011, meenutab vahepealset kooliaega: „Alates 1988. aastast algasid Eestimaa ajaloos murrangulised ajad. Kui pealinnas koguneti meeleavaldusteks ja heisati sini- must- valge lipp, siis meie koolis tähistati kooli 220-ndat aastapäeva rahulikus meeleolus. Kogu õppeaasta kulges suurürituse ettevalmistamise tähe all. See oli esmakordne kokkutulek Kõpu kooli ajaloos. Soovisime pakkuda oma vilistlastele ja õpetajatele meeldejäävaid elamusi. Juunikuu vihmasel päeval 1988 oli kooli juurde kogunenud üle 450 osaleja. Aktusel  esines kõnega kooli direktor Arnold  Vares, esinesid isetegevuslased  koolist ja rahvamajast, tervitusi tõid vilistlased ja koolile anti üle lõpetanu Vello Soa poolt organiseeritud vilistlaste lipp, mis kaunistab tähtsündmustel alati meie saali. Kokkutulnud rõõmustasid siiralt taasnägemise üle, muljetati ja tantsiti järgmise päeva varajaste hommikutundideni.

1993. aastal loodi kodutütarde organisatsioon, mille tegevus kahjuks hääbus mõne aasta pärast. Õpilased osalesid maakonna aineolümpiaadidel, võtsid osa konkurssidest, traditsiooniks sai osavõtt ülemaailmsest matemaatikaviktoriinist  „Känguru“. 1998. aasta kokkutulekuks valmis ühiste jõupingutuste tulemusena kooli oma lipp,  mis õnnistati Kõpu kirikus vilistlaste ja koolipere juuresolekul.

Kooliellu tõi uusi tuuli 2004. aastal alustatud „Unustatud mõisate“ külastusmäng. Restaureerimise käigus on avatud ja parandatud mõisaaegse söögisaali seinte- ja laemaalingud, mis on erakordselt kaunid ja omavad kunstiajalooliselt suurt väärtust, kuna on teostatud itaalia meistrite poolt.  Eelmisel kokkutulekul 2003. aastal seda kõike veel polnud ja ei osanud unistadagi, et kunagi näeme mõisahoonet tema esialgses ilus.“

Viimaste aastate jooksul on koolis korraldatud mitmeid traditsioonilisi üritusi – sügisene spordipäev ja nunnunäitus, õpetajatepäev, mardi-kadrikarneval ning kooli sünnipäeva tähistamine novembris. Detsembris käib koolipere esimesel advendil kirikus esinemas ning esmaspäeviti tähistatakse mõne jõulujutu või –luuletusega advendihommikuid, samuti toimub detsembris koolis jõululaat, kus õpilased saavad kaubelda isetehtud käsitöö ja/või küpsetistega. Jõuluaja koolis lõpetab pidulikult  kooli jõulupidu. Jaanuaris toimub koolis algava looma-aasta omaloomingukonkurss. Veebruaris tähistatakse EV sünnipäeva, toimub talvine spordipäev, vastlatrall ning jagatakse sõbrapäevakaarte. Märtsis tähistatakse emakeelepäeva, aprillis on saanud traditsiooniks maastikumäng ja jürilõkke tegemine. Maikuu toob endaga piduliku emadepäeva kontserdi ja kooli lauluvõistluse Kõpu Kägu. Samuti on see aeg, mil üheksanda klassi õppurid peavad tutipidu ja hakkavad eksamiteks pliiatseid teritama. Juuni toob endaga kaasa klassitunnistused, üheksanda klassi eksamid ning lõpupeo.

Koolis tegutsevad kunstiring, puutööring, 2.klassi loodusring, algklassidele nuputa ring.

2011. a suvel osalesid Kõpu Põhikooli laululapsed Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupeol MAA JA ILM.

Sel aastal (2013) täitub koolil ja Suure-Kõpu mõisal 10 aastat osalemisest üle-eestilises mõisate külastusmängus „Unustatud mõisad“. Mõisapäevade meeskonnas on kooli õpilased ja õpetajad. Mõisapäevadel saavad külastajad tutvuda mõisa, selle ajaloo ja hoonetega ning süüa mõisakooki ja traditsioonilist nõgesesuppi.

Osakeseks kooli traditsioonidest on kindlasti ka iga viie aasta tagant toimuv kooli vilistlaste kokkutulek – sel aastal (2013) täitub Kõpus 245 aastat hariduselu ja toimub järjekordne koosviibimine, mille auks on välja antud ka käesolev kogumik.

Sama oluline kui põhiharidus, on ka alusharidus. Kõpu lasteaed avati 1988. aastal alevi keskel selleks ehitatud hoones. 1990ndatel oli lasteaed vahepeal suletud. Pärast seda on lasteaed tegutsenud nii koolimaja ruumides, spordihoones kui ka hooldekodu teisel korrusel. 2005. aastal liideti lasteaed kooliga ning asutuse ametlikuks nimeks sai Kõpu Lasteaed-Põhikool. 2009. aasta sügisel kolis lasteaed tagasi keskuses asuvasse hoonesse. Hetke seisuga (2013) on lasteaias kaks rühma, kokku käib lasteaias 32 last.
Lasteaiaga samas majas tegutseb ka valla raamatukogu.

Kontaktiriba